Suoma stuorámus ja čábbáseamos gieldda geassedáhpáhusat  

Anárvahkuid ulbmilin lea jagi 2009 rájes leamašan čohkket oktii guovllu árbevirolaš geassedáhpáhusaid ja buvttadit ođđa geasseprográmma nu ássiid go turisttaidge illun.

 

Anárvahkut lea šaddan sullii logibeaivásaš fásta dáhpáhusráidun suoidnemánu loahpas. Prográmmas gávdnojit doaimmat buot ahkeluohkáide – leat gilidoalut, gollegilvvut, mánáiddáhpáhusat, márkandovdu, konsearttat, girkodáhpáhusat, čuojaheaddjidáhpáhusat, dáiddačájáhusat, vánddardeapmi, dánsun, lávlun ja teáhter.

Dáhpáhusaid galledeaddjimearri lea badjánan dássidit vuosttaš jagiid vuollel 10 000 galledeaddjis maŋimuš jagiid sullii 11 000–13 000 galledeaddjái. Juohke jagi lea leamašan roahkkatvuohta iskat ođđa ja nuppe dáfus luohpat dáhpáhusain, maid geasuheaddjivuohta lea galledeaddjiid dahje eaktodáhtolašbarggu oasis nohkan.

Ovttasbarggus Anárvahkuid leat ollašuhttimin Anára gielda sihke báikkálaš searvvit, fitnodagat sihke ovttaskas fápmoalbmát ja -nissonat. Oktasašmárkanastimiin maiddái smávva gilidáhpáhusat, geahččalanlunddot kulturdáhpáhusfiggamušat sihke álggahalli dahje ođđa ovddideaddji fitnodagat ožžot oidnoma.

Anárvahkuin lea šaddan dehálaš oassi báikkálaččaid ássanloaktima sihke guovllu beaggima ja geasuheaddjivuođa ovdánahttima geasseturismačuozáhahkan.

 

Anárvahkut dánsu, lávlu, čuodjá, guolásta, doidá ja máinnasta.