Lääʹddjânnam šuurmõõzz da moččumõs kååʹdd ǩieʹss-šõddmõõžž

Aanarneäʹttli täävtõssân lij eeʹjjest 2009 ääʹljeeʹl leämmaž noorrâd õʹhtte vuuʹd äʹrbbvuõđlaid ǩieʹss-šõddmõõžžid da puuʹtʼted ođđ ǩieʹssprograammid nuʹt aassji ǥu še määtklai rämman.

 

Aanarneäʹttel liâ šõddâm põõššinallšmen nuʹt lååipeiʹvvsa šõddâmräiddan sueiʹnnmannu looppâst. Prograammâst käuʹnnʼje ǩieʹssprograamm juõʹǩǩâkksaid – liâ sijddjuuhl, kåʹllǩeâšttõõttmõõžž, päärnaišoddmõõžž, markkântoobdâlm, konseeʹrt, ceerkavšõddmõõžž, pelimannšõddmõõžž, čeäppõsčuäjtõõzz, luâđastjååttmõõžž, taans, laaul da teaʹtteer.

 

Šõddmõõžži jooʹttimieʹrr lij lâssnam õõutnalla vuõssmõs iiʹjji vuâlla 10 000 jooʹttjest oouʹdabiiʹjji nuʹt 11 000–13 000 jooʹttja. Juõʹǩǩ eeʹjj lij leämmaž  tuõsti  ǩiččlõddâd ođđ šõddmõõžž da nuuʹbb-beäʹlnn lij põsttum čåuddõõttâd  šõddmõõžžin, kooi ǩieʹssemviõkk lij ǩiiččeeʹji leʹbe veäʹǩǩoummui pieʹǩǩest  räinnam.

 

Õhttsažtuejain Aanarneäʹttlid liâ čõõđ viikkmen Aanar kåʹdd di pääikla õhttõõzz, põrgg âz di privatt viõkkåumma -neezzan. Õhttsažmarkknâʹsttem veäkka še uʹcc siidšõddmõõžž, ǩiččlõddâmluândla kulttuuršõddâmpaddmõõžž di altteei leʹbe ođđ oouʹdeei põõrǥi vuäǯǯa kuâsttjeeivuõđ.

 

Aanarneäʹttlin lij šõddâm tääʹrǩes vueʹss pääiklai jälstem-maaššâmvuõđ di vuuʹd  tobddâm  da ǩieʹssemviõǥǥ ooudâsviikkmõõžž ǩieʹssturismmpäiʹǩǩen.

 

Aanarneäʹttel taʹnssai, läull, såitt, šeel kueʹlid, škuʹlljad  da mââinast.